Nimelt kinnitas Riigikohus, et EASil polnud võimalik tuvastada abi ergutavat mõju muude asjaolude alusel, nagu nt lepingust väljumise kulu või projekti võimalik elluviimine muudetud kujul. Samuti nõustus Riigikohus, et liikmesriigi asutus peab omal algatusel nõudma tagasi grupierandi määruse tingimusi rikkuva abi, kui ta hiljem tuvastab, et selle määrusega seatud tingimused ei olnud täidetud. Riigikohus täpsustas ka intressi arvestamise küsimusi. Selles osas jäi Riigikohus seisukohale, et kuigi Eesti õiguses pole õigusselguse põhimõttele vastavat normi, mille alusel abi andmise ja tagasinõudmise vahelise aja eest intressi nõuda ja arvestada tuleb siiski osas, milles vastavad normid on vastuolus ELTL art 108 lg-le 3 antud tõlgendusega, need kohaldamata jätta. See omakorda võimaldab vaidlusalusaluse ajavahemiku puhul kohaldada intressiarvestust niivõrd, kui see on vajalik ELTL art 108 lg-st 3 tuletatud kohustuste täitmiseks.  Lahendi terviktekst on leitav siit.

EASi esindasid vaidluses advokaat Kati Jakobson-Lott ja vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee.