Eesti külgvööndi kehtestamine
Büroo nõunik Alexander Lott kommenteeris Eesti külgvööndi kehtestamise küsimust.
Külgvöönd on territoriaalmerega külgnev mereala, mille saab kehtestada riigisisese õigusega ning kus rannikuriigil on õigus teostada nii kontrolli kui ka karistada erinevate oma õigusaktide rikkumiste eest.
Suurem osa Läänemere rannikuriikidest on külgvööndi kehtestanud: Venemaa 1998. aastal, Taani 2005. aastal, Poola 2015. aastal, Rootsi 2017. aastal, Leedu 2018. aastal. Soome 1994. aastal kehtestatud külgvöönd ulatub 2 meremiili kaugusele territoriaalmere piirist.
Alexander Lott tegi ettepaneku Eesti valitsusele külgvööndi kehtestamiseks esmakordselt 2015. aastal mereõiguse kodifitseerimise lähteülesandes.
Alexander Loti kommentaare külgvööndi kehtestamise kohta meedias võib lugeda ERR-st. Need kommentaarid leidsid kajastamist ka Vene meedias, vt nt Novaya Gazeta Europe.
Mereõiguse konventsiooni artikkel 33(1) sätestab, et rannikuriik võib külgvööndis teha
vajalikku kontrolli, et vältida oma territooriumil tolli-,
maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning karistada oma territooriumil
eelnimetatud õigusaktide rikkumise eest. Lisaks on Eestil võimalik kehtestada külgvööndi arheoloogilise vööndi tähenduses mereõiguse konventsiooni artikkel 303(2) alusel. Selle tulemusel saab Eesti meres leiduvate arheoloogilise ja
ajaloolise väärtusega esemete eemaldamist oma külgvööndist käsitada eelnimetatud artikkel 33(1) õigusaktide rikkumisena.
Suurem osa Läänemere rannikuriikidest on külgvööndi kehtestanud: Venemaa 1998. aastal, Taani 2005. aastal, Poola 2015. aastal, Rootsi 2017. aastal, Leedu 2018. aastal. Soome 1994. aastal kehtestatud külgvöönd ulatub 2 meremiili kaugusele territoriaalmere piirist.
Alexander Lott tegi ettepaneku Eesti valitsusele külgvööndi kehtestamiseks esmakordselt 2015. aastal mereõiguse kodifitseerimise lähteülesandes.
Alexander Loti kommentaare külgvööndi kehtestamise kohta meedias võib lugeda ERR-st. Need kommentaarid leidsid kajastamist ka Vene meedias, vt nt Novaya Gazeta Europe.
