Euroopa Kohus selgitas, et ergutava mõju tingimuse puhul piirdub liikmesriigi asutuste ülesanne kontrollimisega, kas abitaotlus on esitatud enne seda, kui alustatakse asjassepuutuva projekti või tegevuse teostamiseks tööd. Sellest tulenevalt peab samuti hindama, kas abi tuleb pidada selliseks, millel on ergutav mõju. Euroopa Kohtu hinnangul ilmnes käesolevas asjas, et Eesti Pagar võttis enne abitaotluse esitamist tingimusteta ja õiguslikult siduvaid kohustusi, mistõttu olenemata sellest, kui suur on lepingutest väljumise kulu, ei olnud tal õigust saada riigiabi. Euroopa Kohus leidis, et liikmesriigil lasub kohustus ebaseaduslikult antud abi omal algatusel tagasi nõuda, kui ta hiljem tuvastab,et abi andmise tingimused ei olnud täidetud. Samuti on Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt algusest peale välistatud, et niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas võib selline liikmesriigi asutus nagu EAS olla tekitanud abisaajal, kellele on üldise grupierandi määruse alusel ekslikult abi antud, õiguspärase ootuse, et see abi on seaduslik. Lisaks kinnitas Euroopa Kohus, et abisaajalt tuleb ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise korral nõuda liitintressi, mida arvestatakse abi andmisest kuni selle tagastamiseni.

Lahendi terviktekst on leitav Euroopa Kohtu veebilehelt (curia.europa.eu) või vajutades lingile siin.